Maardu
|
See artikkel on linnast; küla kohta vaata artiklit Maardu küla. |
| Maardu | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 23,4 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 17 017 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 0446[3] | |
| Koordinaadid: 59° 29′ N, 25° 1′ E | |
  | |
 |
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal. Ta ulatub Maardu järvest Pirita jõeni ning piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga.
Linna võib jaotada piirkondadeks:
- Kallavere
- Muuga
- Kroodi
- Kärmu (Vana-Narva maantee äärne ala)
- Muuga sadama piirkond
- Maardu järve äärsed alad
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Linna nimi on pärit teisel pool Maardu järve paiknevalt Maardu mõisalt. Viimane on saanud nime arvatavasti surmahaldjas Marduse järgi.[viide?]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda on mainitud asulat tänapäeva Kallavere kohal 1241. aastal, endise Kroodi küla kohta on andmeid 1397. aastast. Nende asulate endisel asukohal praegune Maardu põhiosas paiknebki. Kroodi küla tänapäeval enam ei ole. Kallavere küla paikneb praegu Maardust kirdes, kuuludes tervenisti Rebala muinsuskaitsealasse.
Maardust sai tööstusasula tänu fosforiidi kaevandamisele. Kaevandamist alustati Ülgase külas juba 1920. aastatel. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas ja karjäärid, kus Teise maailmasõja ajal oli fosforiidimaardla alal Saksa koonduslaagrid.
Maardusse rajati Maardu Keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi. See reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale paisatud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus varem oli väga vähe maju. 1951. aastal sai Maardu aleviõigused ja 17. juulil 1980 linnaõigused.
Maardu alad kuulusid 1963–1991 administratiivselt Tallinna alla. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 1991. aasta novembris.[4]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[5] |
|---|---|
| 2001 | 16 729 |
| 2002 | 16 706 |
| 2003 | 16 677 |
| 2004 | 16 648 |
| 2005 | 16 601 |
| 2006 | 16 570 |
| 2007 | 16 550 |
| 2008 | 16 549 |
| 2009 | 16 531 |
| 2010 | 16 529 |
| 2011 | 17 524 |
| 2020 | 15 445 |
Maardus elavast umbes 17 000 inimesest on enamik vene rahvusest, eestlasi on 25%. Kokku leidub linnas 43 rahvuse esindajaid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Maardu 17 524 elanikust 4347 eestlased, 10 845 venelased, 861 ukrainlased, 660 valgevenelased, 168 tatarlased, 88 soomlased, 86 poolakad, 82 leedulased, 62 armeenlased ja 1 kuubalane. Teiste rahvuste esindajate arv jäi alla 40.
Elanike keskmine vanus on 35–36 aastat.
Kõige lähem luteri kirik on Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Kallavere elamupiirkonna keskel asub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule kuuluv Maardu Peaingel Miikaeli kirik. Linnas asub ka Eesti Jehoova Tunnistajate Maardu koguduse kuningriigisaal.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Maardus asuvad koolieelsed asutused ja kolm üldhariduskooli, vaid Kallavere keskkool on neist eestikeelne. Vene keeles toimub õppetöö Maardu põhikoolis ja Maardu gümnaasiumis. Tegutseb ka Maardu Kunstide Kool, kus õpetatakse muusikat, koreograafiat ja maalikunsti.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad kaubanduse seisukohalt on raudtee ja Muuga sadam. 15 kilomeetri kaugusel asub Tallinna lennujaam. Autotransport on samuti kasutatav, linnast läheb läbi Tallinna-Narva maantee (Peterburi tee).
Aastatel 2001–2019 teenindas Maardu–Tallinna bussiliini AS Temptrans, juulis 2019 hakkas Tallinna–Maardu ja Tallinna–Viimsi bussiliine teenindama AS SEBE. On tehtud plaane, et pikendada võimalikku Lasnamäe trammiliini Maarduni.
Vaata ka Maardu teede ja tänavate loetelu.
Ettevõtlus
[muuda | muuda lähteteksti]
Maardus asub Iru Soojuselektrijaam, mis toodab soojust ka Tallinnale.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Maardus asub Maardu linnastaadion.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996–2013 ja jaanuaris–oktoobris 2015 oli Maardu linnapea Georgi Bõstrov
- 2013–2014. aastal oli linnapea Nikolai Vojeikin, samal ajal oli Bõstrov linnavolikogu esimees
- 2015. aasta novembrist on linnapea Valev Kald. 15. aprillil 2016 avaldati Valev Kaldile umbusaldust
- 26. aprillil 2016 valiti Maardu linnapeaks Vladimir Arhipov, senise sotsiaalvaldkonna abilinnapea.[6]
- 27. augustil 2024 valiti linnapeaks Aurika Sin-Kerra[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Maardu kivikalmete rühm
- Maardu mõisa tee
- Kallavere–Ülgase tee
- Maardu teede loend
- Maardu raamatukogu
- Maardu depoo
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Harju maakonna Saue valla, Rapla maakonna Järvakandi ja Märjamaa alevi ning Juuru ja Käru valla, Saare maakonna Kaarma valla, Tallinna Maardu linna ja Valga maakonna Hummuli valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 21.11.1991)
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Maardu uueks linnapeaks valiti ainus ülesseatud kandidaat. ERR, 26. aprill 2016
- ↑ "Maardu linnapeaks sai Aurika Sin-Kerra". Postimees, 27. august 2024
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maardu. Tallinn, 2003.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maardu |
