Abja-Paluoja
| Abja-Paluoja | |
|---|---|
 Abja-Paluoja peatänav | |
Pindala: 4,5 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 1056 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1060[3] | |
| Koordinaadid: 58° 8′ N, 25° 22′ E | |
  | |
 |
Abja-Paluoja (kohakääne Abja-Paluojale[4]) on linn Viljandimaal Mulgi vallas.
Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks või mulkide pealinnaks. Kohalike kõnekeeles on linna nimi tavaliselt Abja, mõnikord ka Paluoja.[viide?]
Linnas paiknevad Abja Gümnaasium ja Abja kultuurimaja. Seal tegutsevad ka Abja Muusikakool ja Abja raamatukogu. Tähelepanuväärne ehitis on pangahoonena ehitatud Abja-Paluoja postkontor. Linnas on Kariste järve suubuvale Paluoja ojale paisutatud Abja paisjärv.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Abjat esmamainiti 1457, kui nimetati mõisa Abbalis et Meitzekull. Abja küla (tänapäeval Abjaku) esmamainiti 1504 kujul Abie. 1551 nimetati vakust wacke thor Abbingen. Linnanime esimene pool on pärit Abja mõisa nimest.[4]
Linnanime teine pool tuleb Halliste jõkke suubuvalt Paluojalt, mille järgi nimetati ka Paluoja kõrts.[4]
Linnale aluse pannud asula tekkis 19. sajandil Pärnu–Valga maantee äärde Viljandi teeristile, kus Paluoja kõrtsi juures hakati pidama Abja sügislaatasid[4]. Asula arengut hoogustas 1895 ehitatud Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelisele raudteele (suletud 1973) rajatud Abja raudteejaam. Paluojale kujunes kaupmeeste ja käsitööliste alevik[4]. 1930. aastatel lisati Paluoja ette täiend Abja.[4]
Aleviks sai Abja-Paluoja 29. detsembril 1945[5], linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluojast sai vallasisene linn. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Abja-Paluoja Abja valla halduskeskus.
2021. aastal oli Abja-Paluoja soome-ugri kultuuripealinn.[6]
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntud isikuist on Abja-Paluojalt pärit Mati Laur[viide?], Aarne Ermus[viide?], Tiina Oraste[viide?], Peep Aru[viide?], Lauri Mälksoo[viide?], Kaimo Kuusk[7] ja Eero Rebo[viide?].
| 2000 | 2003 | 2006 | 2010 | 2022 |
|---|---|---|---|---|
| 1417 | 1392 | 1406 | 1300 | 1023 |
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Sporditegevus on koondunud eeskätt Abja Spordi- ja Tervisekeskuse juurde, kus tegeletakse korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, ujumise ja kergejõustikuga ning kus tegutseb Abja tehnikaring. Abja Motoklubi tegeleb motokrossi arendamisega. Kõige paremaid tulemusi on viimaseil aastail näidanud Abja Gümnaasiumi vilistlased – Eesti meister kuulitõukes Jander Heil, kergejõustikus Erki Leppik, Rauno Künnapuu ning klassikalises jõutõstmises Kädy Kampus. Motospordis on kordaminekuid saavutanud Kristo Subi, Elary Talu ja Jaanus-Hugo Ermits.
-
Abja muuseum ajaloolises panga- ja postihoones -
Abja-Paluoja bussijaam -
Päästekomando depoo -
Abja-Paluoja keskpark -
Püsinäitus -
Abja-Paluoja, Soome-ugri pealinn 2021 -
Abja Spordi- ja Tervisekeskuse ujula -
Abja endine jaamahoone, asulat läbinud Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline raudtee suleti 1973 -
Jõulud
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3765296&siteLanguage=et
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Eesti kohanimeraamat, lk. 25
- ↑ "Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2016. Vaadatud 18. juulil 2016.
- ↑ Soome-ugri kultuuripealinn 2021 on Abja-Paluoja ERR, 18. juuni 2020
- ↑ Lepik, Indrek (26. aprill 2022). "Eesti diplomaatide Kiievist põgenemise lugu. "Sain aru, miks sõda alati mustvalgetes toonides esitatakse. Tänavad olidki täiesti mustvalged."". Eesti Ekspress. Vaadatud 1. mail 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Abja-Paluoja tahab linnaks. Uus Eesti, 20. juuli 1938, nr. 196, lk. 3.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Abja-Paluoja |