Mine sisu juurde

Tuulas

Allikas: Vikipeedia
Tuulas
Valgetiib-tuulas (Artamus cyanopterus)
Valgetiib-tuulas (Artamus cyanopterus)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tuulaslased Artamidae
Perekond Tuulas Artamus

Tuulas (Artamus) on linnuperekond värvuliste seltsist. Nad arvatakse tuulaslaste sugukonda.

Tuulased on levinud Indias, Sri Lankal, Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Filipiinidel, Palaul, Indoneesias, Uus-Guineas, Melaneesias, Austraalias ja Fidži saartel. Tuulaseid on umbes kümme liiki.

Tuulastel on jässakas kehaehitus, lühikesed jalad ja lühike sirglõikeline saba, pikad ja teravad kolmnurkjad tiivad, mille tõttu nad sarnanevad lennul kuldnokaga. Neil on tugev keskmise pikkusega ja kergelt kõverdunud lai nokk. Tuulased on värvuliste seas parimad lendajad, nad on väheseid värvulisi, kes teevad purilendu. Samuti on tuulased ainsad värvulised, kellel on puuderudusuled.

Tuulaste toiduks on putukad, mida püüdes võivad õhus püsida tunde. Maas hüplevad tuulased kohmakalt. Neid võib tihti näha telefonitraatidel istumas. Tuulased on väga seltsivad linnud, nad võivad pesitseda hajusate kolooniatena ja mõned liigid kogunevad ööseks tihedasse kobarasse ning magavadki üksteise otsas. Jaheda ilmaga võivad tuulased kobarasse koguneda ka päeval. Mõned liigid on inimkaaslejad.

Paljunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuulased elavad lagedamatel aladel, nad väldivad tihedaid metsi. Põhjapoolsematel aladel pesitsevad kevadel, troopikas märjal aastaajal. Pesa teevad nad oksaharude, lahtimurdunud puukoore vahele või vana tüvetüüka õõnsusse. Okstest tehtud kausjas pesa paikneb kõrgel puu otsas või madalal maapinna kohal. Kurnas on 2–4 kreemikasvalge tausta ja tumeda mustriga muna. Pesa ehitavad, mune hauvad ja poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Perekonnad püsivad koos veel kaua pärast pesitsemist ning kohendavad tihti üksteise sulgi.

Perekonda kuulub 11 liiki:

  • Loomade elu 6. kd, lk 426
  • Perrins, C. The Princeton Encyclopedia of Birds