Trekisõit
Trekisõit on jalgrattaspordi ala, kus võistlus toimub jalgratastel selleks spetsiaalselt ehitatud velodroomil.
Trekisõidujalgrattal puuduvad pidurid ja vabajooks. Edasiliikumiseks tohib sõitja kasutada ainult oma jõudu, keelatud on õhutakistust vähendavad seadised.
Võistlusalad
[muuda | muuda lähteteksti]- Sprint: 2 ringi üle 333,33 m pikkusel või 3 ringi kuni 333,33 m pikkusel trekil, mõõdetakse viimase 200 m läbimise aeg.
- Jälitussõit: mehed 400 m, naised 300 m, üksikvõistlejad või neljaliikmelised võistkonnad stardivad paarikaupa, kumbki treki vastassirge keskelt, võidab vastase kinni püüdnud või kiiremini sõitnud võistleja või võistkond.
- Liidrisõit: 40–50 km või aega 1 tund, sõidetakse erilise mootorratta taga.
- Paarissõit: võistkonnad on kaheliikmelised, trekil sõidab üks võistleja igast võistkonnast, välja vahetatakse teineteist vabalt valitud kohas, sõidetakse kindel arv ringe või kokkulepitud ajavahemik.
- Grupisõit: ühisstardist vahefinišitega, võidab rohkem punkte saanud võistleja.
Korraldatakse kiirus- (paigalt- või lendstardist), väljalangemis- (igas vahefinišis langeb välja viimaseks jäänud võistleja), händikäp- (nõrgemad võistlejad saavad aja- või vahemaaeelise) ja mitmevõistlusi (võivad koosneda kas ainult trekil või trekil ja maanteel peetavaist eri võistlustest).
Tandemitel (kahekohalistel jalgratastel) võisteldakse sprindi-, kiirus- ja händikäpsõidus.