Teise maailmasõja väejuhid

Teise maailmasõja väejuhid on ülevaade Teises maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ning peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1939–1945.

Teises maailmasõjas osalesid kaks riikide sõjalist liitu:

Kominterni-vastase pakti liikmesriigid Saksa Riik/Suursaksa Riik Itaalia Rumeenia Bulgaaria Ungari Soome Itaalia, kes väljus ühepoolselt sõjast 1944. aastal ning okupeeriti Saksamaa poolt sõjalistel kaalutustel

NSV Liit ja liitlasväed: NSV Liit Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Kanada Austraalia Uus-Meremaa Prantsusmaa Belgia Poola Jugoslaavia Kreeka Ameerika Ühendriigid Eesti

Neutraalsed riigid Rootsi Šveits Hispaania Portugal Iirimaa

Sõjas osalenud riikide sõjalised juhid ja põhilised väekoondised:

Saksa riik / Suursaksa riik

• Sõjavägede ülemjuhataja - Saksa/Suursaksa riigi füürer ja riigikantsler Adolf Hitler 4. veebruarist 1938, suuradmiral Karl Dönitz 30. aprillist 1945;
• Sõjavägede (Wehrmachti ülemjuhatus (Oberkommando der Wehrmacht OKW), ülem (Chef des OKW) Wilhelm Keitel
  • Maavägede ülemjuhatus (Das Oberkommando des Heeres (OKH), ülemjuhataja: 1936. aasta novembrist Werner von Fritsch; 1938. aasta 4. veebruarist 1938 Walther von Brauchitsch ja 1941. aasta 19. detsembrist Adolf Hitler
  • Õhujõudude ülemjuhatus: (Oberkommando der Luftwaffe OKL), ülemjuhataja: kindralfeldmarssal Hermann Göring; aprillist 1945 Feldmarssal Robert Ritter von Greim
  • Sõjamerelaevastiku ülemjuhatus ( Oberkommando der Kriegsmarine (OKM)), ülemjuhataja: 1. juunist 1935 suuradmiral Erich Raeder; 30. jaanuarist 1943 suuradmiral Karl Dönitz; 1. maist 1945. aastal kindraladmiral Hans-Georg von Friedeburg; 23. maist 1945 kindraladmiral Walter Warzecha
• Maavägede väegrupid

Väegrupp A (saksa keeles Heeresgruppe A, Abschnittstab Winter, Abschnittstab Schlesien, Stab Anton, Küstenstab Asow),

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Gerd von Rundstedt, 1942; 10. juuli – 10. september 1942; kindralfeldmarssal Wilhelm List; 22. november 1942 – 1944; kindralfeldmarssal Paul Ludwig Ewald von Kleist; – 17. jaanuar 1944, Generaloberst Josef Harpe; 17. jaanuar 1945 – ... Generaloberst Ferdinand Schörner

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Erich von Manstein, – 1. veebruar 1940; jalaväekindral Georg von Sodenstern 6. veebruar 1940 – 1942; kindralleitnant Hans von Greiffenberg – 23. veebruar 1943; kindralleitnant Alfred Gause 23. veebruar – 13. mai 1943; kindralleitnant Hans von Greiffenberg, 13. mai – 16. juuli 1943; kindralmajor Hans Röttiger, 16. juuli 1943 – 24. märts 1944; kindralleitnant Walther Wenck 24. märts 1944 – 1944; kindralleitnant Wolfdietrich von Xylander

Väegrupp Don (Heeresgruppe Don),

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Erich von Manstein 27. november 1942 -;

Väegrupi staabiülemad: kindralmajor Friedrich Schulz

Väegrupp Süd, eraldati Väegrupp A-st 1939–1942,

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Gerd von Rundstedt, moodustamisest kuni – 1. detsember 1941; kindralfeldmarssal Walter von Reichenau 1. detsember 1941 – 15. jaanuar 1942; kindralfeldmarssal Fedor von Bock 18. jaanuar 1942 – ;

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Erich von Manstein jalaväekindral Georg von Sodenstern kindralmajor Friedrich Schulz, – 1. märts 1943; kindralleitnant Theodor Busse 1. märts 1943 – ... kindralmajor Helmuth Grolmann – 1945; kindralleitnant Heinz von Gyldenfeldt 2. märts – 20. aprill 1945

Väegrupp Põhjaukraina (Heeresgruppe Nordukraine), 1944

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Walter Model; Generaloberst Josef Harpe 16. august 1944 -...;

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Theodor Busse, – 10. juuli 1944; kindralmajor Wolfdietrich Ritter von Xylander, 10. juuli 1944 –...;

Väegrupp Lõunaukraina (Heeresgruppe Südukraine), 1944

ülemjuhatajad: Generaloberst Ferdinand Schörner – 20. juuli 1944; Generaloberst Johannes Frießner 25. juuli 1944 – ;

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Walther Wenck, – 20. juuli 1944; kindralmajor Helmuth Grolmann, 20. juuli 1944 – ...

Väegrupp Ostmark (Heeresgruppe Ostmark), 1945

ülemjuhataja: Generaloberst Dr. Lothar Rendulic moodustamisest – kapitulatsioonini;

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Heinz von Gyldenfeldt,moodustamisest – kapitulatsioonini;

Väegrupp B (saksa keeles Heeresgruppe B),

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Fedor von Bock; Generaloberst Maximilian von Weichs, 15. juuli 1942 – 10. juuli 1943; kindralfeldmarssal Erwin Rommel, 14. juuli 1943 – 17. juuli 1943; kindralfeldmarssal Günther von Kluge, 19. juuli 1944 – 16. august 1944; kindralfeldmarssal Walter Model, 17. august 1944 – kapitulatsioonini

Väegrupi staabiülemad: jalaväekindral, Hans von Salmuth – 9. mai 1941; kindralmajor, Hans von Greiffenberg, 20. mai 1941 – ümberformeerimiseni 1942. aastal jalaväekindral, Georg von Sodenstern, – 20. mai 1943; kindralleitnant, Alfred Gause, 20. mai 1943 – 15. aprill 1944; kindralleitnant Dr. Hans Speidel, 15. aprill 1944 – 5. september 1944 jalaväekindral, Hans Krebs, 5. september 1944 – 17. veebruar 1945 kindralmajor, Carl Wagener, 20. veebruar 1945 – kapitulatsioonini

Väegrupp Mitte, (Heeresgruppe Mitte),

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Fedor von Bock – 19. detsember 1941; kindralfeldmarssal Günther von Kluge, 19. detsember 1941 – 12. oktoober 1943; kindralfeldmarssal Ernst Busch 12. oktoober 1943 – 27. juuni 1944; kindralfeldmarssal Walter Model 28. juuni 1944 – 16. august 1944 Generaloberst Georg-Hans Reinhardt 16. august 1944 –

Väegrupi staabiülemad: kindralmajor, Hans von Greiffenberg – 1. aprill 1942; kindralleitnant, Otto Wöhler, 1. aprill 1942 – 1. märts 1943; jalaväekindral, Hans Krebs, 1. märts 1943 – 1. september 1944; kindralleitnant, Otto Heidkämper 1. september 1944 -...;

Väegrupp C (Heeresgruppe C, Abschnittstab Ostpreußen, alates 2. september 1939 Heeresgruppe Nord),

ülemjuhatajad: kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb 26. august 1939 – 1943; kindralfeldmarssal Albert Kesselring 21. november 1943 -; Generaloberst Heinrich von Vietinghoff, 10. märts 1945 – 29. aprill 1945; jalaväekindral Friedrich Schulz 30. aprill 1945 – 1. mai 1945; General der Panzertruppe Hans Röttiger, 1. mai 1945 – kapitulatsioonini

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Georg von Sodenstern – 6. veebruar 1940; kindralleitnant Hans Felber, 15. veebruar 1940 – 24. oktoober 1940; kindralleitnant Kurt Brennecke, 1. november 1940 – 1943; kindralleitnant Siegfried Westphal – 9. september 1944; General der Panzertruppe Hans Röttiger 5. juuni 1944 – 1. mai 1945;

Väegrupp Nord, eraldati Väegrupp C-st 1939. aasta Saksamaa-Poola sõja ajaks september-oktoober ja 1941. aasta Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja alguses,

ülemjuhatajad: Generaloberst Fedor von Bock 1939; kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb -17. jaanuar 1942; kindralfeldmarssal Georg von Küchler 17. jaanuar 1942 – ; kindralfeldmarssal Walter Model 9. jaanuar 1944 – ; Generaloberst Georg Lindemann 31. märts 1944 – ; Generaloberst Johannes Frießner 4. juuli 1944 -; Generaloberst Ferdinand Schörner 25. juuli 1944 –

Väegrupi staabiülemad: kindralmajor Hans von Salmuth; kindralleitnant Kurt Brennecke, – 17. jaanuar 1942; kindralleitnant Wilhelm Hasse 25. jaanuar 1942 – 22. jaanuar 1943; kindralleitnant Eberhard Kinzel 22. jaanuar 1943 – 18. juuli 1944 kindralmajor Oldwig von Natzmer 19. juuli 1944 – ...

 Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis 1941. aastal

 Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis (1944)

Väegrupp Kuramaa (Heeresgruppe Kurland), 1945

ülemjuhatajad: Generaloberst Dr. Lothar Rendulic, – 26. jaanuar 1945 Generaloberst Carl Hilpert 26. jaanuar 1945 – 30. jaanuar 1945; Generaloberst Heinrich von Vietinghoff 30. jaanuar 1945 – 10. märts 1945; Generaloberst Dr. Lothar Rendulic 10. märts 1945 – 24. märts 1945;

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Friedrich Foertsch

Väegrupp D (Heeresgruppe D),

ülemjuhataja: kindralfeldmarssal Erwin von Witzleben – 15. märts 1942; kindralfeldmarssal Gerd von Rundstedt 15. märts 1942 – 2. juuli 1944; kindralfeldmarssal Günther von Kluge 2. juuli 1944 – 16. august 1944; kindralfeldmarssal Gerd von Rundstedt 17. august 1944 -...

Väegrupi staabiülemad: kindralleitnant Carl Hilpert – 1. aprill 1942; kindralmajor Kurt Zeitzler 1. aprill 1942 – 24. september 1942; jalaväekindral Günther Blumentritt 24. september 1942 – 9. september 1944 ratsaväekindral Siegfried Westphal 10. september 1944 – ...

Väegrupp E (Heeresgruppe E),

ülemjuhataja: Generaloberst Alexander Löhr, moodustamistest kuni kapitulatsioonini.

Väegrupi staabiülem: kindralleitnant Hermann Foertsch – 23. august 1943; kindralmajor August Winter, 23. august 1943 – 15. märts 1944; kindralmajor Erich Schmidt-Richberg, 15. märts 1944 – kapitulatsioonini

Väegrupp F (Heeresgruppe F), 1943–1945

ülemjuhatajad: Maximilian von Weichs

Väegrupi staabiülem:

Väegrupp G (Armeegruppe G, Heeresgruppe G)

ülemjuhatajad: Generaloberst Johannes Blaskowitz, 8. mai 1944 – 21. september 1944; General der Panzertruppe Hermann Balck, 21. september 1944 – 23. detsember 1944; jalaväekindral Georg von Sodenstern 24. detsember 1944 – 24. detsember 1944; Generaloberst Johannes Blaskowitz, 24. detsember 1944 – 28. jaanuar 1945 Relva SS Generaloberst Paul Hauser, 29. jaanuar 1945 – 4. aprill 1945 jalaväekindral Friedrich Schulz 5. aprill 1945 – ... jalaväekindral Friedrich Schulz 3. mai 1945 – 6. mai 1945

Väegrupi staabiülem: kindralmajor Heinz von Gyldenfeldt, 8. mai 1944 – 19. september 1944 Oberst Friedrich-Wilhelm von Mellenthin 20. september 1944 – 30. november 1944 kindralmajor Helmut Staedke 30. november 1944 – 30. märts 1945 kindralleitnant Fritz Wentzell 30. märts 1945 – ...

Väegrupp H (Heeresgruppe H),

ülemjuhatajad: Generaloberst Kurt Student,- 28. jaanuar 1945; Generaloberst Johannes Blaskowitz 28. jaanuar 1945 – 6. aprill 1945; kindralfeldmarssal Ernst Busch 6. aprill 1945 – ...

Väegrupi staabiülem: kindralleitnant Rudolf Hofmann

Väegrupp Weichsel (Heeresgruppe Weichsel), 1945

ülemjuhataja: kindralfeldmarssal Erwin Rommel, moodustamisest – 9. märts 1943; Generaloberst Hans-Jürgen von Arnim 10. märts 1943 – kapitulatsioonini.

Väegrupi staabiülem: Oberst Fritz Bayerlein – 1. märts 1943; kindralleitnant Alfred Gause 1. märts 1943 – 7. mai 1943

Väegrupp Aafrika (Heeresgruppe Afrika),

ülemjuhataja: Reichsführer-SS Heinrich Himmler, moodustamisest – 20. märts 1945; Generaloberst Gotthard Heinrici, 21. märts 1943 – 29. aprill 1945; Generaloberst Kurt Student, 30. aprill 1945 – mai 1945;

Väegrupi staabiülem: Relva SSi kindralmajor Heinz Lammerding, – 21. märts 1945; jalaväekindral Eberhard Kinzel, 21. märts 1945 – 22. aprill 1945 kindralmajor Ivo-Thilo von Trotha, 22. aprill 1945 – 28. aprill 1945 kindralmajor Erich Dethleffsen, 28. aprill 1945 – mai 1945

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

• Kõrgeim sõjaline juhtkond Impeeriumi kaitsekomitee (Committee of Imperial Defence (CID)) ja 1. septembrist 1929. Sõjakabinet (war cabinet), kuhu kuulusid kolme väeliigi ministrid: Admiraliteedi 1. Lord (the first lord of the Admiralty), sõjaminister (secretary of state for war) ja õhujõudude mińister (secretary of state for air). Pärast Winston Churchilli valimist Suurbritannia peaministriks 1940. aasta mais muutis ta sõjakabineti koosseisu ning määras ennast ka sõjaministriks ning eirates teisi jõuministeeriumite ministreid teostas autoritaarset sõjategevuse juhtimist otse läbi Staabiülemate komitee (Chiefs of Staff Committee).
• Briti kuninglik merevägi (Royal Navy, mille keskasutus oli Admiraliteet (Admiralty), mida juhtis poliitikust minister
• Sõjalaevastiku juht oli Admiraliteedi Esimene merelord: Dudley Pound (1939–1943), Andrew Cunningham (1943–1946)
• Armee (Army, mille keskasutus War Office),
  • Armee juht oli Impeeriumi kindralstaabi ülem (Chief of the Imperial General Staff (CIGS)) ja Staabiülemate komitee liige: välimarssal Edmund Ironside (5.1939–5.1940, välimarssal John Dill (5.1940–12.1941), välimarssal Alan Brooke (12.1941–); Juhtimist teostas kindralstaabi ülem lävi Armeenõukogu (Army Council), kuhu kuulusid
• Kuninglikud Õhujõud (Royal Air Force, mille keskasutus Air Ministry)

Suurbritannia sõjajõud olid üles ehitatud territoriaalkaitse ning regulaararmee üksustena. Kagu piirkond (South-Eastern Command), Lõuna piirkond (Southern), Lääne piirkond (Western), Põhja piirkond (Northern), Šoti piirkond (Scottish) Ida piirkond (Eastern Commands), Londoni piirkonda ja Põhja-Iiri piirkond (N. Ireland District), mille juhtorganiks oli Kodujõudude Peakorter (GHQ Home Forces).

• Täiendavalt oli veel 5 regulaararmee diviisi:
• Briti ekspeditsiooniväed (British Expeditionary Force (BEF)), alates 1939. aasta septembrist,
  • Vägede juhtorganiks oli Lähis-Ida ülemjuhatus (GHQ Middle East Command), Egiptuses, Sudaanis ja Palestiina-Jordaanias, Ida-Aafrika ja Briti Somaalias) ülemjuhataja:
• välimarssal Archibald Wavell ( -6.1941), kindral Claude Auchinleck (6.1941–8.1942); välimarssal Harold Alexander (8.1942–),
• Soomusdiviis, (6. diviis);
• Teine soomusdiviis 7. Soomusdiviis (7th Armoured Division, the Desert Rats) Egiptuses;
• 8. jalaväediviis (8th Infantry Division) Palestiinas,

NSV Liit

• NSV Liidu Kaitse rahvakomissar ja kõrgeim ülemjuhataja: Jossif Stalin
• Punaarmee Kindralstaabi ülemad: Kirill Meretskov (1940–1941); Georgi Žukov (1941); Boriss Šapošnikov (1941–1942); Aleksandr Vassilevski (1942–1945); Aleksei Antonov (1945–1946)

Põhja sõjatander

• Põhjarinne, kindralleitnant Markian Popov (24. juuni – 23. august 1941)
• Karjala rinne, kindralleitnant/kindralpolkovnik Valerian Frolov (september 1941 – veebruar 1944); armeekindral/marssal Kirill Meretskov (veebruar 1944 – november 1944);
• Leningradi rinne, kindralleitnant Markian Popov (august – september 1941); marssal Kliment Vorošilov (september 1941); armeekindral Georgi Žukov (september – oktoober 1941); kindralmajor Ivan Fedjuninski (oktoober 1941); kindralleitnant Mihhail Hozin (oktoober 1941 – juuni 1942); suurtükiväe kindralleitnant/marssal Leonid Govorov (juuni 1942 - veebruar 1945)
• Volhovi rinne, armeekindral Kirill Meretskov (detsember 1941 – aprill 1942) (juuni 1942 - veebruar 1944)
• Põhja Kaitserajoon, kindralleitnant Sergei Kabanov (august 1942 – september 1943); kindralmajor/kindralleitnant Jefim Dubovtsev (september 1943 – jaanuar 1945).

Loode sõjatander (Северо-западный театр военных действий)

• Looderinne, kindralpolkovnik Fjodor Kuznetsov (juuni – juuli 1941); kindralmajor Pjotr Sobennikov (juuli – august 1941); kindralleitnant Pavel Kurotškin (august 1941 – oktoober 1942); marssal Semjon Timošenko (oktoober 1942 – märts 1943); kindralpolkovnik Ivan Konev (märts – juuni 1943); kindralpolkovnik Pavel Kurotškin (juuni – november 1943).
• Kalinini rinne, kindralpolkovnik Ivan Konev (oktoober 1941 – august 1942); kindralleitnant/kindralpolkovnik Maksim Purkajev (august 1942 – aprill 1943); kindralpolkovnik/armeekindral Andrei Jerjomenko (aprill – oktoober 1943)
• Reservrinne, asus Loode- ja Lääne rinde vahel ja oli mõlema väegrupi reservväekoondiseks. Juhataja: armeekindral Georgi Žukov (august – september 1941); marssal Semjon Budjonnõi (september – oktoober 1941).

10. oktoobril 1941 liideti Reservrinde väed Läänerindega.

Läänemere-äärne sõjatander (Прибалтийский театр военных действий)

• 1. Balti rinne (1-й Прибалтийский фронт), armeekindral Andrei Jerjomenko (oktoober – november 1943); armeekindral Ivan Bagramjan/Hovhannes Bagramyan (november 1943 – veebruar 1945); veebruar – aprill 1945 oli Bagramjan Samlandi väegrupi juhataja
• 2. Balti rinne, armeekindral Markian Popov (oktoober 1943 – aprill 1944); armeekindral Andrei Jerjomenko (aprill 1944 – veebruar 1945); marssal Leonid Govorov (veebruar – märts 1945)
• 3. Balti rinne, kindralpolkovnik Ivan Maslennikov (aprill 1944 – oktoober 1944).

Lääne sõjatander (Западный (Центральный) театр военных действий), saksa sõjaalases kirjanduses Idarinne

• Läänerinne (Западный фронт), armeekindral Dmitri Pavlov (sõjaväelane) (juuni 1941; lasti maha 16. oktoobril 1941); marssal Semjon Timošenko (juuli – september 1941); kindralleitnant/kindralpolkovnik Ivan Konev (september – oktoober 1941); armeekindral Georgi Žukov (oktoober 1941 – august 1942); kindralpolkovnik Ivan Konev (august 1942 – veebruar 1943); kindralpolkovnik/armeekindral Vassili Sokolovski (veebruar 1943 – aprill 1944); kindralpolkovnik Ivan Tšernjahhovskõi (aprill 1944).
• Keskrinne I, (Центральный фронт (I)), kindralpolkovnik Fjodor Kuznetsov (juuli – august 1941); kindralleitnant Mihhail Jefremov
• Keskrinne II, kindralpolkovnik/armeekindral Konstantin Rokossovski (veebruar – oktoober 1943)

Kesksuunal olnud Reservrinded: kindralpolkovnik Max Reiter (märts 1943) 23.–27. märts Kurski rinne, 27.–28. märts Orjoli rinne; kindralleitnant Markian Popov (aprill 1943) Voroneži-Kurski suunal

• Brjanski rinne (Брянский фронт), kindralleitnant Andrei Jerjomenko (august – oktoober 1941); kindralmajor Georgi Zahharov (oktoober – november 1941); kindralpolkovnik Jakov Tšervitšenko (detsember 1941 – aprill 1942); kindralleitnant F. Godikov (aprill – juuli 1942); kindralleitnant Konstantin Rokossovski (juuli – september 1942); kindralleitnant Max Reiter (september 1942 – juuni 1943); kindralpolkovnik Markian Popov (juuni – oktoober 1943)
• Voroneži rinne (Bоронежский фронт), kindralleitnant Filipp Golikov (juuli 1942); kindralleitnant Nikolai Vatutin (juuni – oktoober 1942); kindralpolkovnik Filipp Golikov (oktoober 1942 – märts 1943); kindralpolkovnik Nikolai Vatutin (märts – oktoober 1943)
• Stepirinne (Степной фронт), kindralpolkovnik/armeekindral Ivan Konev (juuli 1943 – oktoober 1943)

Edelarinne (Юго-Западный и Южный театр военных действий)

• Edelarinne (Юго-Западный фронт), kindralpolkovnik Mihhail Kirponos (juuni – september 1941, hukkus lahingus 20. septembril 1941); marssal Semjon Timošenko (september – detsember 1941); kindralleitnant Fjodor Kostenko (detsember 1941 – aprill 1942, hukkus lahingus Harkovi lähedal); marssal Semjon Timošenko (aprill – juuli 1942); kindralleitnant Nikolai Vatutin (oktoober 1942 – märts 1943); kindralpolkovnik Rodion Malinovski (märts 1943 – oktoober 1943);
• Stalingradi rinne (Cталинградский фронт), marssal Semjon Timošenko (juuli 1942); kindralleitnant Vassili Gordov (juuli – august 1942); kindralpolkovnik Andrei Jerjomenko (august – detsember 1942);
• Doni rinne (Донской фронт), kindralleitnant Konstantin Rokossovski (september 1942 – veebruar 1943)
• Kagurinne (Юго-Восточный фронт), kindralpolkovnik Andrei Jerjomenko (august – september 1942)
• Lõunarinne I (Южный фронт (I)), armeekindral Ivan Tjulenjev (juuni – august 1941); kindralleitnant Dmitri Rjabõšev (august – oktoober 1941); kindralpolkovnik Jakov Tšervitšenko (oktoober – detsember 1941); kindralleitnant/kindralpolkovnik Rodion Malinovski (detsember 1941 – juuli 1942)
• Lõunarinne II (Южный фронт (II)), kindralpolkovnik Andrei Jerjomenko (jaanuar – veebruar 1943); kindralpolkovnik Rodion Malinovski (veebruar -märts 1943); kindralpolkovnik/armeekindral Fjodor Tolbuhhin (märts – oktoober 1943)

Kaukaasia sõjatander (Кавказский театр военных действий)

• Taga-Kaukaasia rinne (Закавказский фронт (I)), kindralleitnant Dmitri Kozlov (sõjaväelane) (august – detsember 1941)
• Taga-Kaukaasia rinne II, armeekindral Ivan Tjulenjev (mai 1942 – juuli 1945)
• Kaukaasia rinne (Кавказский фронт), kindralleitnant Dmitri Kozlov (sõjaväelane) (detsember 1941 – jaanuar 1942)
• Krimmi rinne (Крымский фронт), kindralleitnant Dmitri Kozlov (sõjaväelane) (jaanuar – aprill 1942)
• Põhja-Kaukaasia rinne (Северо-Кавказский фронт), marssal Semjon Budjonnõi (mai – august 1942); kindralleitnant/kindralpolkovnik Ivan Maslennikov (jaanuar – mai 1943); kindralleitnant/kindralpolkovnik Ivan Petrov (sõjaväelane) (mai – november 1943)
• Üksik Amuuriäärne armee (Отдельная Приморская Армия (I)), kindralleitnant Georgi Sofronov (juuli – oktoober 1941); kindralmajor Ivan Petrov (sõjaväelane) (oktoober 1941 – juuli 1942)
• Üksik Amuuriäärne armee II (Oтдельная Приморская Армия (II)), armeekindral Ivan Petrov (sõjaväelane) (november 1943 – veebruar 1944); armeekindral Andrei Jerjomenko (veebruar – aprill 1944); kindralleitnant Kondrat Melnik (aprill 1944 – mai 1945)

Valgevene sõjatander (Белорусский театр военных действий)

• 3. Valgevene rinne (3-й Белорусский фронт), kindralpolkovnik/armeekindral Ivan Tšernjahhovskõi (aprill 1944 – veebruar 1945, hukkus lahingus 18. veebruaril Ida-Preisimaal); marssal Маршал Aleksandr Vassilevski (veebruar – aprill 1945); armeekindral Hovhannes Bagramyan (aprill – august 1945)
• 2. Valgevene rinne, kindralpolkovnik Pavel Kurotškin (veebruar – aprill 1944); kindralpolkovnik Ivan Petrov (sõjaväelane) (aprill – juuni 1944); kindralpolkovnik Georgi Zahharov (juuli – november 1944); marssal Konstantin Rokossovski (november 1944 – juuni 1945)
• 1. Valgevene rinne, armeekindral/marssal Konstantin Rokossovski (veebruar – november 1944); marssal Georgi Žukov (november 1944 – juuni 1945)

Ukraina sõjatander (Украинский театр военных действий)

• 1. Ukraina rinne (1-й Украинский фронт), armeekindral Nikolai Vatutin (oktoober 1943 – märts 1944, sai haavata lahingutegevuses ja suri 15. aprillil. 1944); marssal Georgi Žukov (märts 1944 – mai 1944); marssal Ivan Konev (mai 1944 – mai 1945)
• 2. Ukraina rinne, armeekindral Ivan Konev (oktoober 1943 – mai 1944); armeekindral/marssal Rodion Malinovski (mai 1944 – juuni 1945);
• 3. Ukraina rinne, armeekindral Rodion Malinovski (oktoober 1943 – mai 1944); armeekindral/marssal Fjodor Tolbuhhin (mai 1944 – juuni 1945)
• 4. Ukraina rinne, armeekindral Fjodor Tolbuhhin (oktoober 1943 – mai 1944); kindralpolkovnik/armeekindral Ivan Petrov (sõjaväelane) (august 1944 – märts 1945); kindralpolkovnik/armeekindral Andrei Jerjomenko (märts – juuni 1945)

Vaata ka

• Teine maailmasõda
• Esimese maailmasõja väejuhid

Välislingid

• Lexikon der wehrmacht