Berg (Kandla)

See artikkel on Kandla mõisa Bergi suguvõsast; Kaarma mõisa Bergi suguvõsa kohta vaata artiklit Berg (Kaarma) ja Päri mõisa Bergi suguvõsa kohta Berg (Päri).

---

Bergi (Kandla) suguvõsa aadlivapp

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kandel, ′Berg Kandla kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest), varem dem Berge, Rootsis tuntud kui Berch on täpselt teadmata päritolu põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu

Esimene kindel suguvõsa esindaja oli Gert von dem Berge.

Bergid rüütelkonna matriklis

1723. aastal sai Casper Johann Berg (1688−1761) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Berchi nime all Rootsi rüütelkonda. tituleerimata aadlisuguvõsana nr 1774 all. 1762. aastal aadeldati Rootsis ka Karl Reinhold Berch (1706–1777).

1745 kanti suguvõsa Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja nad on kantud ka Saaremaa ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa liikmeid

Admiral Moritz Anton August von Berg (1776−1860)

dem Berge

• Jürgen (Georg) dem Berge (suri pärast 1599), Eestimaa maanõunik, Sagadi mõisnik

Berg

• Kaspar von Berg (suri 1667), Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Saaremaa maanõunik, Jõgise mõisnik
• Georg Otto von Berg (1686−1757), Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa maanõunik, Jõhvi ja Äntu mõisnik
• Karl August von Berg (1733−1798), Hessen-Kasseli sõjaväelane (ooberst), kammerhärra, suurmaavaldaja
• Jakob Georg von Berg (1760–1844), riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Eestimaa Aadli Krediitkassa asutaja ja president, Piigandi, Sõreste, Vaeküla ja Valgjärve mõisnik, Keila-Joa ja Muuga pandivaldaja
• Anton Reinhold August von Berg (1763−1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisavaldaja
• Moritz Anton August von Berg (1776−1860), Venemaa keisririigi mereväelane (admiral), Musta mere laevastiku ja sadamate peakomandör ning Nikolajevi ja Sevastopoli sadamate sõjakuberner, Admiraliteedinõukogu liige
• Bernhard von Berg (1778−1848), Venemaa keisririigi mereväelane (1. järgu kapten), Tallinna sadamakapten
• Bernhard Alexander von Berg (1827−1900), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Pavlogradi maakonnaülem
• Boriss Aleksandrovitš Berg (1858−1930ndad), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralleitnant), mereväe ehitusosakonna peainspektor
• Nikolai Aleksandrovitš Berg (1876−1959), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgukomandör, Rumeenia rinde kindralkortermeister

Berch

• Hugo Casper Reinhold Berch (1854−1920), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Skåne tragunirügemendi komandör, mõisaomanik

Jõhvi mõis

Bergi suguvõsa mõisavaldused

Vrams Gunnarsdorpi loss. Berchid müüsid selle 1839. aastal 17 tünni kulla eest

Össjö on Berchi suguvõsa 1400-hektariline valdus Skånes

• Eestimaa:
  • Aavere (Afer) (1770−1771), Andja (Addinal) (kuni 1771), Ao (Hackeweid) (1794−1798, pandivaldus), Arbavere (Arbafer) (1774−enne 1777), Emumäe (Emmomäggi) (kuni 1784), Jõhvi (Jewe) (1727−1767), Keila-Joa (Schloß Fall) (1809−1827, pandivaldus), Kiltsi (Schloß Aß) (XVI sajandi algus ja 1770−1771), Kohala (Tolks) (kuni 1771), Kolu (Heinrichshof) (1796, pandivaldus), Kulina (Kullina) (1777−1791), Kurtna (Kurtna) (1727−1758), Muuga (Münkenhof) (1799−1824, pandivaldus), Prümli (Heidemetz) (1731−pärast 1734, pandivaldus), Raeküla (Raeküll) (1793−1798, pandivaldus), Raigu (Raik) (1690ndad rendi-, 1720ndad−1730ndad pärusvaldus), Rohu (Rocht) (1800−1815, pandivaldus), Roela (Ruil) (1770ndad−1793), Rosentali (Rosenthal) (1770ndad−1793), Sagadi (Saggad) (1517−XVI sajandi lõpp), Sootaguse (Soentagk) (1501−pärast 1595), Tamsalu (Tamsal) (kuni XVII sajandi lõpp), Tatruse (Tatters) (1780−1782), Toomla (Thomel) (1542−enne 1545), Undla (Undel) (1776−1778), Vaeküla (Wayküll) (1790−1829), Varangu (Warrang) (1797, pandivaldus), Äntu (Engdes) (1726−1771)
• Kristianstadi lään:
  • Berchill, Ekebjer, Vrams Gunnarsdorp (XVIII sajand − 1839), Össjö (1839−tänini)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Karste (Karstemois) (XVIII sajandi algus−1793), Piigandi (Alt-Pigant) (1637−1746 ja 1780ndad), Sõreste (Serrist) (kuni 1788), Valgjärve (Weissensee) (1625−1746 ja 1773−1798)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Palsmane (Palzmar) (1687−1722, rendivaldus)
• Saaremaa:
  • Jõgise (Jöggis) (kuni 1690 pärus-, 1690−1699 rendivaldus), Järumetsa (Jerwemetz) (XVII sajand−1736), Kandla (Kandel) (XVI sajand−1730), Kantsi (Ganzenhof) (1740.−1750. aastad, rendivaldus), Lõpi (Leppist) (1640ndad − XVII sajandi lõpp), Mustjala (Mustelhof) (1720ndad, rendivaldus)

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 28. Kandla Bergide suguvõsa. Saaga.
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 238−243.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 306−307 [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 650−654 [3].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 464−465 [4].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 329.

Välislingid

• Bergi suguvõsa Venemaa liin saidil rgfond.ru