Abel Nagelmaa
Abel Nagelmaa (1939. aastani Abel Nagelmann, pseudonüüm A. Bell; 9. mai 1926 Kureküla, Räpina vald, Võrumaa[1] – 1. veebruar 2013 Tartu[2]) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Abel Nagelmaa oli talupidaja poeg.[1]
1948. aastal lõpetas Nagelmaa Tartu 6. Keskkooli, 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna ning 1956 samas aspirantuuri (väitekiri "Eduard Vilde näitekirjanikuna" jäi kaitsmata).[1]
Nagelmaa oli 1945–1946 Petserimaal ja Räpinas algklassiõpetaja, 1956–1958 Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, 1958–1959 teadussekretär, 1969–1972 käsikirjade osakonna juhataja, 1972–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur, 1983–1991 kirjastuse Eesti Raamat teadustoimetaja.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Abel Nagelmaa peamised uurimisvaldkonnad olid eesti kirjanduse ajalugu ja näitekirjandus, peamiselt Eduard Vilde elu ja looming, teatrialane tegevus ja näidendid. Ta kirjutas kirjandus- ja teatriarvustusi ning artikleid eesti kirjanikest, kirjandusteadlastest, kultuuritegelastest jts (kokku üle 80). Nagelmaa toimetas ja kommenteeris Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust, ta oli ka üks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuse ja Otto Wilhelm Masingu kirjade teaduslike publikatsioonide koostajaid. Samuti oli ta ENE kaasautor.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Üle 30 teadustrükise.[1]
- E. Vilde maailmavaatelisest pöördest 1895–1896. // Keel ja Kirjandus (1964) 8
- Eduard Vilde "Tabamata ime". // Paar sammukest III. Tartu 1964
- Eduard Vilde teatrist ja näitekirjandusest. // Vaateid Vilde elusse. Tallinn 1965
- Eduard Vilde sõnas ja pildis (koostajaid). Tallinn 1966
- Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn 1976 (koostajaid)
- Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI. Tallinn 1979 (koostajaid)
- Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. I–IV ja registrid (üks koostajaid). Tartu 1995–1997
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Eesti NSV Teatriühingu (1966–87) ja Eesti Teatriliidu liige (aastast 1987), Eesti Raamatuühingu liige (aastast 1982) ning Tartu Bibliofiilide Klubi esimees (1982–2002), samuti üks Eesti Kirjanduse Seltsi taastajaist (1992).[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivis)[1]
- 1998 Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivis)[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abel Nagelmaa abikaasa oli kirjandusteadlane Silvia Nagelmaa.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Meelik Kahu. Juubilar on Abel Nagelmaa. // Looming 1986, nr 5, lk 706–707
- Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995, lk 369
- Ühest Võrumaalt võrsunud kirjanduse uurijast (küsimused esitanud Ülo Tonts) // Viruskundra: Võrumaa Teataja kultuurilisa, 1996/juuni, lk 2
- Eesti Vabariigi teaduspreemiad, 1998, 71–79
- Eesti entsüklopeedia, 14, Tallinn 2000, lk 319
- Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 2000, lk 368
- Heino Puhvel, Abel Nagelmaa kirjandusteadlase ja bibliofiilina // Raamat on... II: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh: pühendatud Eesti Raamatu Aastatele / koostanud Eerik Teder, Tallinn 2002, lk 238–242
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Heli Laanekask, "Mälestades Abel Nagelmaad (9. V 1926 – 1. II 2013)", Keel ja Kirjandus 4, 2013, lk 309–311
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.