9. juuni
Ilme
<< Juuni >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
2024 |
9. juuni on Gregoriuse kalendri 160. (liigaastal 161.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. mai (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1906 – Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks valiti insener Voldemar Lender.[1]
- 1908 – Tallinnas algas Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga Edward VII ja Venemaa keisririigi keisri Nikolai II kolmepäevane kohtumine.[2]
- 1912 – kinnitati spordiseltsi Viljandi Tulevik põhikiri.[3]
- 1923 – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia.[4]
- 1931 – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus jalgpallis ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari.[3]
- 1932 – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek.[3]
- 1933 – valiti Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatus ja presiidium.[5]
- 1936 – Roomassaare sadama reidile saabus Poola traalerite divisjon.
- 1946 – Valjala vallas Lööne küla soos toimusid sotsialistlikud talgud, mis olid inspiratsiooniks Debora Vaarandi poeemile "Talgud Lööne soos". Sealt omakorda sai Raimond Valgre sõnad "Saaremaa valsile".
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1898 – Hiina keisririik rentis Hongkongi Uued Territooriumid 99 aastaks Suurbritanniale.
- 1920 – Londinis avati Imperial War Museum.
- 1922 – demonstreeriti esimest korda otse filmile optiliselt salvestatud heliriba.
- 1928 – Austraalia piloot Charles Kingsford Smith koos kolme kaaslasega sooritas esimese lennu üle Vaikse ookeani Oaklandist USA California osariigis Brisbane'i linna Austraalias.
- 1934 – esilinastus multifilm "The Wise Little Hen", millega jõudis esimest korda kinolinale Piilupart Donald.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 9. juunil
- 1640 – Leopold I, Saksa-Rooma keiser 1658–1705
- 1672 – Peeter I, Venemaa tsaar
- 1874 – Launceston Elliot, Suurbritannia sportlane
- 1875 – Sir Henry Dale, inglise füsioloog ja biokeemik, Nobeli auhind 1936
- 1925 – Keith Laumer, Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik
- 1927 – Heino Rannap, eesti muusikapedagoog
- 1937 – Vello Lään, eesti ajakirjanik
- 1941 – Üllar Jörberg, eesti laulja
- 1943 – Gunta Randla, eesti teatri- ja televisioonikunstnik
- 1947 – Kaarel Zilmer, eesti sporditegelane
- 1950 – Juri Štšekotšihhin, Vene ajakirjanik ja poliitik
- 1955 – Velly Joonas, eesti laulja
- 1956 – Guido Kangur, eesti näitleja
- 1956 – Aado Lintrop, eesti folklorist
- 1961 – Michael J. Fox, ameerika filminäitleja
- 1962 – Madis Jürgen, eesti ajakirjanik
- 1963 – Johnny Depp, USA näitleja
- 1971 – Jean Galfione, prantsuse kergejõustiklane
- 1977 – Rain Tolk, eesti filminäitleja, -režissöör ja stsenarist
- 1981 – Natalie Portman, USA filminäitleja
- 1983 – Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)
- 1984 – Wesley Sneijder, hollandi jalgpallur
- 1989 – Chloë Agnew, iiri laulja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 9. juunil
- 68 – Nero (enesetapp)
- 1870 – Charles Dickens, inglise kirjanik
- 1937 – Aleksander Ärma, Pärnu vangla direktor
- 1974 – Miguel Ángel Asturias, Guatemala kirjanik ja diplomaat
- 1996 – Salme Reek, eesti näitleja
- 2000 – Ernst Jandl, austria proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija
- 2013 – Iain Banks, šoti kirjanik
- 2020 – Ain Kaalep, eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]...
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Soojarekord
- Tallinnas 29,4 °C (1999)
- Tartus 30,2 °C (1999)
- Külmarekord
- Tallinnas 2,1 °C (1931)
- Tartus 1,1 °C (1911)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173
- ↑ 3,0 3,1 3,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Valiti allveelaeva ehitamise sihtkapitali presiidium. Vaba Maa, 10. juuni 1933, nr. 133, lk. 1.