Leedu suurvürst
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
|
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik 13. sajand – 24. oktoober 1795 | |
 Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik 13.–15. sajandil | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn |
Novogorodok Vilnius |
| Religioon | ristiusk, peamiselt katoliiklus, slaavi elanikkonnaga piirkonnas õigeusk |
| Pindala | 750 000 – 800 000 km² |
| Rahvaarv | 4 000 000 |
| Peamised keeled | vanavalgevene keel, pärast ladina ja poola keel |
Leedu suurvürstid kasutasid, vastavalt poliitilisele vajadusele, vajaliku usutunnistuse järgi ristimist ning seejärel kasutasid ka vastavaid (ristimisjärgseid) nimesid (paganlik + õigeusklik + katoliiklik). Lisaks erinevatele ristinimedele on nende nimekujud erinevad eri riikide ajalookirjanduses.
- 1236–1291 valitsesid varased suurvürstid.
- 1291–1440 valitsesid Gedimiinid.
- 1440–1572 valitsesid Jagelloonid.
- 1569–1795 Rzeczpospolita (Poola kuningas oli automaatselt Leedu suurvürst).
Leedu suurvürstid
muuda
Iseseisev suurvürstiriik
muuda- Kiernus 11. sajand
- Kukowoyt 11. sajand
- Dowsprunk ? – 1213
- Steksys 1214
- Ryngold 1214–1219
- Skirmunt 1219 – pärast 1241
- Giligin pärast 1241–1246
Tiitel: suurvürst (valgevene "Вялікі князь", poola "Wielki książę", leedu "Kunigaikštis" või "Didysis Kunigaikštis")
- Mindaugas (Mindowh, Mindoǔh, Mindowe) 1246–1254, ka kuningas 1254–1258
- Vaišvilkas (Woyszwiłk, Vojszalak, Vojšalk, Vaišelga, Vaishyalga, Vaišalgas) 1254, 1258–1263
- Treniota (Troniata, Traniata) 1263–1264
- Švarnas (Švarn, Shvarno, Ioann) 1264–1267
- Wolk (Ruteenia Roman) 1268 (1267) – 1270
- Traidenis (Trajdzien) 1270 – (1281) 1282
- Narimantas (Narymont) 1281?
- Daumantas (Dowmont, Daǔmont) 1281–1285
- Butigeidis (Budzikid) 1285–1291
- Butvydas (Pukuwer, Putuver, Lutavier) 1283 (1291) – 1293
- Vytenis (Witenes, Vicień) 1293–1316
- Gediminas (Giedymin, Hedymin) 1316–1344, ka kuningas
- Jaunutis (Jewnut, Jawnut, Jaǔnut) 1341–1345
- Algirdas (Olgierd, Alherd) 1345–1377
- Jogaila (Władysław II Jagiełło, Jahajła) 1377–1381, 1382–1392, ka Poola kuningas
- Kęstutis (Kiejstut, Kejstut) 1381–1382
- Skirgiello (Skiryhajla, Iwan) 1386–1392
- Vytautas (Witold Wielki, Vitaūt) 1392–1430
- Švitrigaila (Swidrygiello, Śvidryhajla) 1430–1432
- Žygimantas I Kęstutaitis (Sigismond Korybut, Zygimont I Kejstutavicz, Žyhimont I Kejstutavicz) 1. september 1432 – 1440
- Kazimieras I Jogailaitis (Kazimierz IV Jagiellończyk, Kazimir Jahelonczyk) 1440–1492
- Aleksandras II (Alexander, Aleksander Jagiellończyk, Alaksandr) 1492–1506
- Žygimantas II Senasis (Zygmunt I Stary, Zygimont II Stary, Žyhimont II Stary) 1505–1548
- Žygimantas III Augustas (Zygmunt II August, Zygimont III August, Žyhimont III Aǔhust) 1545–1572 (kroonitud 1530)
Rzeczpospolita osa
muuda- Henrikas Valua (Henryk Walezy, Henrych Valua, Anry Valua) 1573–1574
- Steponas Batoras (Stefan Batory, Stefan Batura, Ściapan Batura) 1576–1586
- Zigmantas IV Vaza (Zygmunt III Waza, Zygimont IV Vaza, Žyhimont III Vaza) 1587–1632
- Vladislovas II Vaza (Władysław IV Waza, Wladzislaw I Vaza, Uladzislaǔ I Vaza) 1632–1648
- Jonas I Kazimieras Vaza (Jan II Kazimierz, Jan Kazimir Vaza, Jan Kazimier Vaza) 1648–1668
- Mykolas I Kaributas Vošnioveckis (Michał Korybut Wiśniowiecki, Michał Karybut Visnievicki, Michał Karybut Wišniaviecki) 1669–1673
- Jonas II Sobieskis (Jan III Sobieski, Jan III Sabieski) 1674–1696
- Augustas II Saksas (August II Mocny, Awgust II Mocny, Aǔhust II Mocny) 1697–1706, 1709–1733
- Stanislovas I Leščinskis (Stanisław Leszczyński, Stanislaw Laszczynski, Stanisłaǔ Laščynski) 1704–1709, 1733–1736
- Augustas III Saksas (August III Sas, Awgust III Vietyn) 1633–1663
- Stanislovas II Augustas Poniatovskis (Stanisław August Poniatowski, Stanisław II Awgust Paniatkowski, Stanisłaǔ II Aǔhust Paniatoǔski) 1764–1795
