Vingugaas
| süsinikmonooksiid | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | CO |
| Välimus | värvusetu gaas |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust. Tavatingimustes on vingugaas õhust pisut kergem. Vingugaasi molaarmass on 28,0 grammi mooli kohta (õhu molaarmass on 28,8).
Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2…20 mg vingugaasi.
Vingugaasi molekulis on hapniku ja süsiniku aatomid seotud kolmiksidemega. Need kolm sidet ühendavad süsinikku ja hapnikku väga tugevasti. Vingugaasi molekuli aatomite vahel on tugevaim teadaolev keemiline side, mille lõhkumiseks on vaja energiat 1072 kJ mooli kohta. See on tugevam kui lämmastiku molekulil, mille kolmiksideme lõhkumiseks on tarvis energiat 942 kJ mooli kohta.
Vingugaas on imetajatele mürgine. Selle sissehingamisel seonduvad vingugaasi molekulid veres hemoglobiini molekuliga, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis, tehes võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega. Selle tagajärjel ei saa rakud vere kaudu hapnikku ja organism võib hapnikupuuduse tõttu lämbuda ja surra.